Kyiv

Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. aastal Ukraina vastu laiaulatuslikku sõda. Agressioon suveräänse riigi vastu Euroopa südames on ohtu seadnud kogu Euroopa julgeoleku ja meile olulised väärtused. Seepärast on Venemaa sõda Ukraina vastu ka meid – Eestit ja laiemalt rahvusvaheliselt kogukonda – ühendanud. Eesti on selle aja jooksul teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, et Ukrainat igakülgselt aidata. Oleme Ukrainat toetanud poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt, taganud vajaliku humanitaarabi ja alustanud juba sõjas kahjustatu taastamisega, keskendudes tsiviilobjektidele ja –taristule. Meie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ning jätkame igakülgset Ukraina abistamist, kuni sõda on võidetud.

Kaitseabi – ligi 400 miljonit eurot

Eesti oli esimeste seas, kes andis Ukrainale kaitseabi juba enne Venemaa laiaulatusliku sõja algust 2022. aasta 24. veebruaril, saates Ukrainale Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakette, mis jõudsid Ukrainasse 22. veebruaril.

Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi ligi 401 miljoni euro väärtuses ehk enam kui 1% SKPst. Varasemalt on Eesti annetanud näiteks Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm.) ja kuivtoidupakke. Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kolm välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetas Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, kes toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.

Eesti uusim abipakett sisaldab Euroopa Liidu laskemoona initsiatiivi kontekstis annetatud 2100 ühikut 155mm mürsku Kaitseväe varudest. Lisaks veel öövaatlusseadmeid (33 tk) ja 5,56x45mm laskemoona (73 720 padrunit) Ukraina relvajõududele. Kokku on abipaketi taasteväärtus 9 269 000 eurot. Mai seisuga on kõik abipaketis olev edukalt Ukrainasse kohale transporditud.

Relvastus

122 mm ja 155 mm järelveetavad haubitsad, tankitõrjeraketikomplektid Milan koos laskemoonaga, Javelin tankitõrjeraketisüsteemi raketid, tankitõrjemiinid, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustaf M2 koos moonaga, ühekordsed tankitõrjelasud Instalaza C90, 120 mm miinipildujad, 90 mm tankitõrjekahurid ning mitmesugused käsitulirelvad koos laskemoonaga.

Varustus

Sõidukid, sidetehnika, meditsiinitarvikud, isikukaitsevahendid (kiivrid, kuulivestid jm), kuivtoidupakid ja umbes 10 000 komplekti talvevorme (joped, püksid, särgid, sokid, saapad) ning tuhanded maskeerimisülikonnad.

Väljaõpe

Sõdurite baasväljaõpe, suurtükiväljaõpe, täpsuslaskurite ja snaiprite väljaõpe, küberväljaõpe – seda kõike nii kahepoolselt kui Euroopa Liidu Ukraina sõjalise abimissiooni EUMAM raames. 2023. aasta mai seisuga on Kaitsevägi andnud väljaõpet u 1000 PAX Ukraina relvajõudude liikmetele.

Välihaiglad

Kolm mobiilset välihaiglat sponsorriikide toetusel. Kaks esimest koostöös Saksamaaga, kolmas koos Madalmaade ja Norraga (ühe haigla maksumus 7,8 miljonit eurot). Viimane haigla jõudis Ukrainasse märtsi keskel.

Humanitaarabi – 24,6 miljonit eurot

Eesti inimesed, riik, erasektor ja kodanikuühendused on annetanud Ukrainale humanitaarabi hinnanguliselt 24,6 miljoni euro väärtuses, millest riigi panus on 4,6 miljonit eurot.  Meie humanitaarabi on suunatud sõjas enim kannatanud piirkondadele, pagulastele ja sisepõgenikele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele.

• Eesti avalik sektor on andnud Ukrainale humanitaarabiks 4,6 miljonit eurot  rahvusvaheliste organisatsioonide (UNHCR, OCHA, ICRC), Eesti kodanikuühenduste ja Eesti Punase Risti kaudu ning esemeliseks abiks.
• Oleme aidanud põgenikke, taganud peavarju ja esmatarbekaubad ning saatnud Ukrainasse muu hulgas pääste- ja tuletõrjevarustust, IT-seadmeid, generaatoreid ja energiavarustust, sooje riideid ja tekke, demineerimisvarustust, samuti aidanud rahapõhise abiga näiteks kütuste hankimiseks.
• Eesti saatis 460 000 euro väärtuses päästevarustust Kahhovka tammi hävitamise tagajärgedele vastamiseks

Arengukoostöö ja ülesehitustööd Ukrainas – 6 miljonit eurot

Eesti on üks esimesi riike, kes on juba alustanud ülesehitustöödega Ukrainas, kus keskendume Žõtomõri oblastile. Energiatõhusa lasteaia ehitus Ovrutšis algas 2022. aasta lõpus, milleks Eesti eraldas 1,9 miljonit eurot. Lasteaed valmis 2. juuni 2023. Täiendavat toetust ühe miljoni euro ulatuses anti Malõni silla taastamiseks.

• 2022. aastal oli Eesti kahe piirkondliku ülesehituskonverentsi kaaskorraldaja – septembris Žõtomõris ja detsembris Tallinnas.
• Eesti on valmis 2025. aastal korraldama Ukraina reformikonverentsi.
• 2022. aastal jätkas Eesti arengukoostöö raames 25 projekti elluviimist digiülemineku, hariduse, hea valitsemistava ja ettevõtluse valdkondades. Projektide väärtus oli kokku üle 3 miljoni euro.

Ukraina sõjapõgenikud Eestis

Eestis on ajutist kaitset taotlenud üle 40 000 Ukraina sõjapõgeniku, mis on rohkem kui 3% meie rahvaarvust.

• Ukraina põgenikud saavad osa Eesti tööturu võimalustest, sotsiaalkaitsest, tervishoiust ja haridusest. Eesti on eraldanud 2022. aasta riigieelarvest hinnanguliselt 220 miljonit eurot Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuks.
• 2022. aasta augustis loodi 570 Ukraina õpilase jaoks Tallinnas eraldi kool – Vabaduse kool. Koolis õpitakse Eesti riikliku õppekava järgi suures osas eesti keeles, aga jätkatakse ka ukraina keele ja kultuuri õppimist. Üks kolmandik kooli õpetajatest on ukrainlased, kes on samuti sõjapõgenikud.

Poliitiline toetus

Sanktsioonid

Alates Venemaa laiaulatusliku sõja alustamisest Ukraina vastu on Euroopa Liit kehtestanud Venemaale pidevalt sanktsioone. Seni on kehtestatud 11 sanktsioonipaketti, mille eesmärk on olnud tõsta sanktsioonidega agressiooni hinda Venemaale ja koos teiste välispoliitiliste meetmetega survestada Venemaad lõpetama põhjendamatut agressiooni Ukrainas.

Eesti on alates Vene agressiooni algusest Ukrainas seisnud selle eest, et ELi sanktsioonipaketid Venemaa vastu oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad ning neist ei oleks võimalik mööda hiilida. Sanktsioonid on vastu võetud tihedas koostöös G7-ga ning nende tõhusust suurendab asjaolu, et üle 40 riigi on kehtestanud sarnased meetmed.

Venemaa vastutusele võtmine

• Venemaa rikub Ukrainas rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi ning on toime pannud kõige raskemaid rahvusvahelisi kuritegusid. Eesti eesmärk on tagada süüdlaste täielik vastutus nende kuritegude eest, nagu sõja-, genotsiidi- ja inimsusevastased kuriteod ning agressioonikuritegu.
• Eesti toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu algatatud Ukraina olukorra uurimist ja oli üks 43 riigist, kes esitas prokurörile taotluse uurimise algatamiseks. Eesti oli üks esimesi riike, kes vastas üleskutsele ja saatis prokurörile appi 4 pikaajalist eksperti.
• Kuna agressioonikuritegu Ukrainas ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuses, tuleb leida lahendus, kuidas võtta vastutusele Venemaa riigipea ja tema kaasosalised. Eesti seisab selle eest, et luua agressioonikuriteo uurimiseks vastav rahvusvaheline mehhanism. Eesti toetab agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks rahvusvahelise eritribunali asutamist, millel oleks ulatuslik ÜRO toetus.
• Riigikogu võttis 21. aprillil 2022. aastal vastu deklaratsiooni „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“, milles tunnistas Ukrainas toimuva Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.

Varade külmutamine ja Ukraina ülesehituseks kasutamine

• Eesti otsib võimalusi kehtestada uus õiguslik mehhanism, mille alusel saaks Eesti siseselt ja ELi üleselt võtta Ukraina abistamiseks kasutusele Venemaa ja Venemaa agressiooniga seotud inimeste külmutatud varasid.
• Hinnanguliselt on ELis ja G7 riikides Venemaa külmutatud varasid kokku 300 miljardit eurot. Eestis on Venemaa külmutatud varasid umbkaudu 19 miljoni euro ulatuses.

 

Viimati uuendatud 03.07.2023