Eesti kodanik ja kehtiva elamisloaga välismaalase passi omanik! Kui oled Ukrainas või Ukrainast naastes sattunud hädaolukorda, siis helista ööpäevaringsele hädaabinumbrile +372 5301 9999 või kirjuta [email protected].

Eesti politsei palub Eestisse tööle saabuvatel välismaalastel ja nende tööandjatel veenduda dokumentide korrasolekus

Politsei tuletab Eestisse tööle tulevatele välismaalastele ja nende tööandjatele meelde, et enne riiki saabumist peab töötaja olema juba registreeritud ning kehtima peab ka viibimise alus riigis.

Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters sõnas, et politseinikud tuvastavad pea igal nädalal välismaalt Eestisse tööle saabunud inimesi, kes pole Eestis registreeritud või nende viibimisalus riigis on aegunud. „Tahan nii välismaalt Eestisse saabuvatele töötajatele kui ka tööandjatele meelde tuletada, et koroonaviiruse uue puhangu tõkestamiseks valitsuse välja antud korraldusest lähtudes tuleb töötajad ära registreerida enne, kui nad Eestisse saabuvad,“ rõhutas Peters, kelle sõnul peab välismaalase Eestis viibimine olema põhjendatud.

Petersi sõnul võib vastavalt välismaalaste seadusele Eestis lühiajaliselt töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Tööandjal tuleb välismaalt Eestise saabunud töötaja PPAs registreerida ka siis kui ta on riiki saabunud lähetusele. „Toon näiteks olukorra, kus mõnes Poola ettevõttes töötab ukrainlane, kes tuleb Eestisse töökohustusi täitma,“ ütles Peters.

Peters lisas, et tuleb ette ka olukordi, kus juba Eestis tööl viibivad välismaalased edastavad tööpakkumise kodumaal viibivatele sõpradele, kes Eestisse tulevad veendumata, et tööpakkumine ja töökoht on ametlikud. „Nii võib juhtuda, et Eestisse jõudnuna ei olegi inimesel tööd või tal tekivad probleemid riigis viibimisega. Kui aga tööpakkumine olemas ja tööandja teada, on väga oluline paluda endale tööleping kirjalikul kujul, et töötajal oleks taasesitataval kujul olemas töökohta puudutav info. Seda võib vaja minna ka hilisemate vaidluste puhul.“

Viisavaba viibimise alus Schengeni piirkonnas ja sealhulgas Eestis kehtib üldjuhul 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, mille puhul võetakse arvesse ka mujal Schengenis viibitud aega – näiteks Poolas. Petersi sõnul kipuvad regioonis töötavad välismaalased arvama, et see periood kehtib konkreetse riigi kohta ja algab uuesti mõnda teise Schengeni riiki tööle minnes või nad unustavad kontrollida, kaua viisa kehtib. „Kehtiv viisa ja korrektselt vormistatud töötamine kaitseb Eestis töötaja välismaalase, aga ka tööandja huve.“

Seoses koroonaviiruse levikuga tuletab Peters välismaalt Eestisse tööle saabuvatele inimestele meelde, et viiruse leviku tõkestamiseks peab järgima ka eneseisolatsiooni nõudeid. „Isegi, kui kodumaal tehtud koroonaviiruse test on negatiivne, võib Eestisse saabuv inimene teekonnal kokku puutuda nakatunuga ja haigestuda. Seetõttu on väga oluline end Eestis uuesti testida ja enne testi vastust tuleks kokkupuudet teiste inimestega vältida.“

Iga tööandja või ettevõte, aga ka inimene ise, saab kontrollida töötamise seaduslikkust Eestis politsei.ee kodulehel. Näiteks välismaalase lühiajalise töötamise puhul: https://www2.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/luhiajalise-eestis-tootamise-registreerimise-kontroll.dot

Viisavaba viibimisaega Schengeni territooriumil saab kontrollida Euroopa Liidu kodulehelt: https://ec.europa.eu/home-affairs/content/visa-calculator_en, kus on võimalik planeerida oma viibimist, et ei ületataks lubatud päevade arvu.