Kyiv

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud pika traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002.a allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003.a allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi), Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004.a – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 2012.a novembris uuendati kultuuriministeeriumide vahelist koostööprogrammi aastateks 2012-2016. Koostööprogramm aastateks 2017-2020 kirjutati alla 2017.a aprillis. 1996.a veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Läbilõige kultuuriüritustest ja -sündmustest:

• 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesja Ukrainkale.
• 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”).
• Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil 2009. aastal kaks tähtsamat preemiat.
• 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkivis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Mina olin siin“ ja animafilmid Lottest.
• 2011. aasta märtsis toimus Arvo Pärdi autorikontsert Ukraina Filharmoonias, aprillis Heiki Mätliku kontserttuur ja meistriklassid Ukraina erinevates linnades, Lvivis ja Kiievis toimus novembris Eesti animafilmide festival.
• Septembris 2011 tähistati Krimmi Eesti külade 150. aastapäeva ning püstitati mälestusmärk.
• 2012 märtsis-aprillis korraldati Eesti rahvarõivaste näitus Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis Kiievi Petšerski-Lavras ning mais oli sama näitus Krimmi Etnograafiamuuseumis Simferoopolis, märtsis linastusid mitmed Eesti filmid dokumentaalfilmide festivalil Docudays, aasta jooksul toimus mitmeid kontserte (Hortus Musicus, Svjata Vatra) ning maalikunstinäitusi (Jaan Elken, Maarit Murka).
• 2013. aasta juunis toimus Kiievis Enzo Restagno poolt koostatud Arvo Pärdist kõneleva raamatu venekeelse tõlke esitlus ning esines vokaalansambel Vox Clamantis.
• 2015. aasta jaanuaris toimus pidulik üritus ja kontsert Estonia klaveri üleandmise puhul Slovjanski kaunite kunstide koolile. Visiidil osales ka suursaadik Sulev Kannike. Klaveri hankimise kampaania korraldasid Rahvusooper Estonia, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi ja Ukraina saatkonna Eestis esindajad.
• Veebruaris 2015 toimus Eesti ja Gruusia saatkonna ühine filmi Mandariinid esitlus Kiievi kinos. Osalesid UA ametkondade, diplomaatilise korpuse, Eesti sõbrad ja Ukrainas elavad eestlased.
• Mais 2015 osales II maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamise üritustel Kiievis osales Eesti Kaitseväe orkester (37 inimest), mida juhtis kolonelleitnant Peeter Saan. Eesti esindajana osales paraadil ja kontserdil erukindral Johannes Kert.
• 2015. aasta augustis esines folkansambel Svjata Vatra Ukrainas. Kontserdid toimusid 23.08. ökofestivalil Karpaatides, Ukraina iseseisvuspäeva kontserdil ning klubis „Divan“ Kiievis, välisukrainlaste noortejuhtide ülemaailmsel kokkutulekul Odessas ning Viljandi sõpruslinnas Ternopilis.
• Märtsis 2016 avati Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis Põhja-Balti-Ukraina kunstnike ühisnäitus „Identity. Behind the Curtain of Uncertainty“. Kunstiprojekti idee sai alguse 2013.a. Eesti kunstnikest olid näitusel esindatud Kristina Normani, Tanel Randeri ja Flo Kasearu teosed.
• Juulis 2017 esines Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele pühendatud vastuvõtul ansambel Svjata Vatra.
• Detsembris 2017 toimus kinoteatris „Kiiev“ eesti filmide festival.
• Veebruaris 2018 dirigeeris Kiievi Filharmoonias Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud eesti heliloojate loomingust koosnevat kontserti Erki Pehk, solistidena astusid üles Monika Mattiesen (flööt) ja Indrek Leivategija (tšello),
• Juunis 2018 esines Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäevale pühendatud vastuvõtul Sofia katedraali territooriumil kolme riigi muusikutest koosnev džässansambel „Tree Stones“. Samas avati ka Kalita Art Ckub galerii korraldatud ukraina kunstniku Juri Hõmõtši Balti riikide pealinnu kujutavate maalide näitus.
• Oktoobris 2018 toimus Kalita Art Club galeriis Balti klaasikunstnike (sh Ivo Lill Eestist) näitus „Läbipaistvus“.