2019. aastal oli Ukraina majanduskasv 3,4% (3,3% 2018). Majanduskasvu vedas sisetarbimine, ehitus ja põllumajandustoodete eksport tänu rekordilisele saagiaastale. Sisetarbimist ja ehitussektorit on ergutanud kiire palgakasv, aga ka välismaal töötavate ukrainlaste rahasaadetised, mis kasvasid 12 miljardi dollarini (2018. aastal 10,9 miljardit). Maailmapanga Doing Business 2019 edetabelis on Ukraina võrreldes aasta varasemaga tõusnud 12 kohta, olles nüüd 64. kohal.
Ukraina majanduse juhtivateks harudeks on must metallurgia ja põllumajandus. Ukrainas asuvad maailma ühed rikkamad raua- ja mangaanimaardlad. Ukrainas on ca 5% kogu maailma mineraalide varudest: 80 mineraali ligi 8000 lademest. Nafta ja gaasitootmine moodustab ca 8% tööstuse koguproduktist.
Ukraina on Eestile oluline majandus- ja kaubanduspartner. Mõistetavatel põhjustel mõjutab Ukraina siseriiklik olukord / konflikt Venemaaga endiselt negatiivselt Eesti-Ukraina majandussuhteid ning kaubavahetuse dünaamikat, kuid alates 2016. aastast on toimunud jälle mõningane kaubavahetuse elavnemine, 2019. aastal tõusis ekspordi maht kõrgemale konfliktieelsest tasemest.
Eesti – Ukraina kaubavahetus aastatel 2014-2019 (mln eurot)
Aasta | Eksport | Osakaal | Import | Osakaal | Käive | Osakaal |
2014 | 55.4 | 0.6% | 48.0 | 0.4% | 103.4 | 0.4% |
2015 | 65.7 | 0.5% | 57.3 | 0.4% | 123.0 | 0.5% |
2016 | 71.4 | 0.6% | 69.9 | 0.5% | 141.4 | 0.6% |
2017 | 75.3 | 0.6% | 94.2 | 0.6% | 169.5 | 0.6% |
2018
2019 |
87.5
139 |
0.6%
1% |
114.4
103.4 |
0.7%
0.6% |
201.9
242.4 |
0.7%
0.8% |
Ukrainasse eksporditi 2019. aastal enim masinad ja seadmed (34% ekspordist). Järgnesid keemiatööstuse tooted (15%) ning tekstiil (11%).
Peamised impordiartiklid 2019. aastal Ukrainast olid: metallid ja metalltooted 23% impordist, masinad ja seadmed 18%, mineraalsed tooted 15% ning puit ja puittooted 13%.
Kujunenud olukorras on enim haavatavad välis- või suure välisosalusega ettevõtted, kuna investorite õiguskaitse Ukrainas on nõrk. Suurimaks probleemiks peetakse reiderlust ehk ettevõte pahatahtlikku ülevõtmist, mis on Ukrainas laialt levinud.
Ukraina turule tulek ja sellel püsimine eeldab põhjalikku eelanalüüsi ja kodutööd. Silmas tuleb pidada, et Ukraina tavad ja ärikultuur erinevad üsnagi palju põhja-euroopalikust mõttelaadist ning kultuurikeskkonnast. Seetõttu on nii enne Ukraina turule tulekut kui ka turul viibimise ajal soovitav juriidiline konsultatsioon kohalikku olukorda tundva nõustamisteenuseid pakkuva firmaga, kes on kursis Ukraina pidevalt muutuva seadusandlusega.
Ukraina seadused, regulatsioonid jm on keerulised ja muutlikud, mistõttu infot tuleb pidevalt kaasajastada
Mentaliteedi poolest on ukrainlased kõige lähedasemad pigem Vahemere rahvastele. Ukrainlased on külalislahked ja abivalmid, eriti provintsides.
Ukrainas valitseb bürokraatia, ülekoormatud asjaajamine, vajadus kõikvõimalike tõendite ja korralikult tembeldatud dokumentide järele on suur. Siit ka esimene soovitus, usaldada kogu asjaajamine kohalikule eksperdile. Reeglina ei räägita Ukrainas võõrkeeli, kuigi vene keelega saab hakkama igal pool. Siiski toimub kogu ametlik asjaajamine (sh notariaalsed toimingud) eranditult riigikeeles ja selleks on kindlasti tarvis kohaliku juristi ja/või tõlgi abi.
Tuleb nentida, et korruptsioon on laialdane ja argipäevane nähtus, mis puudutab paljusid valdkondi.
Ukrainlased võivad olla väga nutikad ja tugevad läbirääkijad. On väga oluline olla vastuvõtlik ja tähelepanelik oma läbirääkimispartneri suhtes. Ei maksa üllatuda, kui Ukrainas eelistatakse vormi ja muid formaalsusi sisulisele tegevusele.
Tugev käepigistus kuulub asja juurde, sellega alustatakse ja lõpetatakse igat kohtumist.
Ukraina kui turismisihtkoht on viimastel aastatel eestlaste seas taas populaarsemaks muutunud: kui 2016. aastal külastasid eestlased Ukrainat 29 000 korral, siis 2018. aastal juba 48 000 korral.