Majandussuhted

  • Ukraina majanduse ülevaade

2017 oodati Ukraina majanduselt tõusu, mida ei tulnud või tuli loodetust vähem. Nt GDP kasvas prognoositud 4% asemel 2%, välisinvesteeringute maht langes pea kolmandiku võrra, inflatsioon suurenes. 2018 näitas paraku sama tendentsi, lõplikud numbrid pole veel tulnud. Maailmapanga Doing Business 2018 edetabelis leiab Ukraina alles 76. kohal. On siiski ka positiivseid näitajaid – 2017 suudeti hoida eelarvedefitsiiti kontrolli all, Ukraina kaupade eksport EL-i suurenes märkimisväärselt (tänu vabakaubanduslepingule, mille rakendamine algas 01.01.2016), mitmed reformid said ikkagi tehtud ning üldiselt eelmisel aastal vaesus Ukrainas vähenes.

Ukraina majanduse juhtivaks haruks on must metallurgia. Ukrainas asuvad maailma ühed rikkamad raua- ja mangaanimaardlad. Ukrainas on ca 5% kogu maailma mineraalide varudest: 80 mineraali ligi 8000 lademest. Nafta ja gaasitootmine moodustab ca 8% tööstuse koguproduktist. Vaatamata olemasolevatele suhteliselt rikkalikele energiaressurssidele impordib Ukraina Venemaalt ja Türkmenistanist kolmveerandi vajaminevast gaasist ja 90% naftast. Samas on Ukraina kütuste vahendus- ja jaotussüsteem ebaefektiivne ning Ukraina ei suuda tagada maksete laekumist tarbijatele tarnitud naftasaaduste ja gaasi eest, mis on viinud olukorrani, kus Ukrainal on tekkinud suur välisvõlg saadud energiakandjate eest. Samuti süüdistab Venemaa pidevalt Ukrainat gaasi sanktsioneerimata kasutamises riiki läbivast gaasitranspordisüsteemist.

  • Eesti ja Ukraina majandussuhted

Ukraina on Eestile oluline majandus- ja kaubanduspartner. Mõistetavatel põhjustel mõjutab Ukraina siseriiklik olukord / konflikt Venemaaga endiselt negatiivselt Eesti-Ukraina majandussuhteid ning kaubavahetuse dünaamikat, kuid alates 2016. aastast on toimunud jälle mõningane kaubavahetuse elavnemine, käive kasvas +37% (võrreldes 2015), kasv jätkus ka 2017. aastal (aastane muutus +21%).

  • aastal oli Ukraina käibe järgi Eesti 22. kaubanduspartner (osakaaluga 0,6%). Riikide järjestuses oli Ukraina ekspordi osas 24. kohal (0,6%) ja impordi saatjariikide järjestuses 21. kohal (0,6%). 2018. aasta 11 kuuga kasvas kaubavahetuskäive veelgi (+20% vrd eelmise aasta sama perioodiga), seejuures oli ekspordi kasv 12% ning impordi kasv 28%. Väljavedu Ukrainasse kasvas peamiselt suurenenud meditsiini- ja mõõteaparatuuri, loomsete toodete ja tekstiiltoodete ekspordi tõttu. Sissevedu Ukrainast kasvatasid eelkõige mineraalsete toodete, metalltoodete ning masinate ja seadmete kaubagrupid.

Eesti – Ukraina kaubavahetus aastatel 2014-2018 11 kuud (mln eurot)

2015 55.4 0.5% 48.0 0.4% 103.4 0.4%
Aasta Eksport Osakaal Import Osakaal Käive Osakaal
2014 65.7 0.6% 57.3 0.4% 123.0 0.5%
2016 71.4 0.6% 69.9 0.5% 141.4 0.6%
2017 75.3 0.6% 94.2 0.6% 169.5 0.6%
2018 11 kuud 78.3 0.6% 105.7 0.7% 184.0 0.6%

Ukrainasse eksporditi 2017. a peamiselt keemiatooteid (16 mln eurot – 22% ekspordist) (vrd 2012. aastal oli maht ligi 30 mln eurot). Kaubagrupi toodetest eksporditakse enim tihendussegusid jm mastikseid, värve ja lakke, ravimeid ning kosmeetikavahendeid. Teiseks suurimaks ekspordiartikliks olid masinad ja seadmed (17%), mille eksport on kasvanud ligi 13 mln euroni. Kolmandaks suurimaks ekspordiartikliks olid loomsed tooted (13%) (eelkõige kalatooted), mille eksport on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud.

Peamised impordiartiklid 2017. aastal Ukrainast olid: masinad ja seadmed – 30% impordist, metallid ja metalltooted – 26%, puit ja puittooted – 10% ning mineraalsed tooted – 7%.

Aasta Käive Eksport Import Saldo Osakaal
2012 315,6 118,5 197,0 -78,5 1,2%
2013 188,6 101,3 87,3 14,0 0,7%
2014 123,0 65,7 57,3 8,4 0,5%
2015 103,4 55,4 48,0 7,4 0,4%
2016 141,4 71,4 69,9 1,5 0,6%
2017 169,5 75,3 94,2 -18,9 0,6%

Allikas: Statistikaamet

 

  • Ukraina ettevõtluskeskkond ja turule sisenemine

Ärikliima halvenemist Ukrainas viimasel ajal kajastavad ka rahvusvahelised analüüsid ja reitinguagentuurid. Jne

Kujunenud olukorras on enim haavatavad välis- või suure välisosalusega ettevõtted, kuna investorite õiguskaitse Ukrainas on nõrk. Suurimaks probleemiks peetakse reiderlust ehk  ettevõte pahatahtliku ülevõtmist, mis on Ukrainas laialt levinud.

Ukraina turule tulek ja sellel püsimine eeldab põhjalikku eelanalüüsi ja kodutööd. Silmas tuleb pidada, et Ukraina tavad ja ärikultuur erinevad üsnagi palju põhja-euroopalikust mõttelaadist ning kultuurikeskkonnast. Seetõttu on nii enne Ukraina turule tulekut kui ka turul viibimise ajal soovitav juriidiline konsultatsioon kohalikku olukorda tundva nõustamisteenuseid pakkuva firmaga, kes on kursis Ukraina pidevalt muutuva seadusandlusega.

Ukraina seadused, regulatsioonid jm on keerulised ja muutlikud, mistõttu infot tuleb pidevalt kaasajastada

  • Ukraina ärikultuur ja praktilisi soovitusi ettevõtjatele

Mentaliteedi poolest on ukrainlased kõige lähedasemad pigem Vahemere rahvastele. Ukrainas osatakse elu nautida, valitseb söögikultus, peetakse lugu kaunist laulust. Ukrainlased on külalislahked ja abivalmid, eriti provintsimaakondades. Samas võib kohata ka agressiivsust, mida võimendab alkoholitarbimine.

Ukrainas valitseb bürokraatia, ülekoormatud asjaajamine, vajadus kõikvõimalike tõendite ja korralikult tembeldatud dokumentide järele on suur. Siit ka esimene soovitus, usaldada kogu asjaajamine kohalikule eksperdile. Reeglina ei räägita Ukrainas võõrkeeli, kuigi vene keelega saab hakkama igal pool. Siiski toimub kogu ametlik asjaajamine (sh notariaalsed toimingud) eranditult riigikeeles ja selleks on kindlasti tarvis kohaliku juristi ja/või tõlgi abi.

Tuleb nentida, et korruptsioon on laialdane ja argipäevane nähtus, mis puudutab paljusid valdkondi.

Ukrainlased võivad olla väga nutikad ja tugevad läbirääkijad. On väga oluline olla vastuvõtlik ja tähelepanelik oma läbirääkimispartneri suhtes. Ei maksa üllatuda, kui Ukrainas eelistatakse vormi ja muid formaalsusi sisulisele tegevusele.

Äriajamises ukrainlasega on isiklik kontakt määrav, usaldussuhe tekib pikkamööda. Ukrainlane ei võta tõsiselt suhtlust e-maili vahendusel, ka telefoniga saavad asjad harva aetud. Ärge kunagi keelduge pakutud küllakutsest ent olge ettevaatlikud alkoholitarbimisega – sellest keeldumine võib ukrainlasest äripartnerit solvata ent mõõdukas tarbimine on vastuvõetav (vajadusel viidake olematutele terviseprobleemidele). Söögilauas tuleb pakutud roogasid kiita, iseäranis kui nad on valmistatud äripartneri abikaasa poolt. Tasub pidada meeles tähtpäevi ja muid pühasid.

Tugev käepigistus kuulub asja juurde, sellega alustatakse ja lõpetatakse igat kohtumist.

Pikemalt ärietiketist ja tavadest http://www.tryukraine.com/society/business_culture.shtml, samuti kultuuride erinevustest http://www.tryukraine.com/society/cultural_differences.shtml.
Äriläbirääkimistest Ukrainas on kirjutanud hea kokkuvõte Lothar Katz oma raamatus Negotiating International Business – The Negotiator’s Reference Guide http://www.globalnegotiationresources.com/cou/Ukraine.pdf (PDF).