Välisminister Margus Tsahkna viibis 5. ja 6. veebruaril visiidil Kiievis, kus kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andri Sõbihaga arutati edasisi samme surve tõstmiseks Venemaale, sest nõustuti, et vaid tugev surve ja isolatsioonipoliitika jätkumine aitab jõuda õiglase ja püsiva rahuni.
„Eesti toetus Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele püsib vankumatu, sest meie enda julgeoleku huvides on, et relva jõul piiride muutmise katsed ei õnnestuks,“ ütles välisminister Tsahkna. Ta lisas, et Eesti välispoliitiline joon ei ole muutunud ja Ukraina toetamine agressioonile vastuseismisel püsib Eesti välispoliitilise prioriteedina.
„Kuni Venemaa eesmärk Ukraina hävitada ja Euroopa julgeolek ümber korraldada pole muutunud, ei muutu ka meie isolatsiooni- ja survepoliitika Venemaa suunas. Ka kohtumistel Kiievis olime ühel arusaamal, et õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ja agressor Venemaa isoleerimine, survestamine ja temalt sõja pidamiseks vajalike majanduslike vahendite äravõtmine,“ ütles Tsahkna.
„Euroopa on olnud Ukraina toetamisel järjepidev ja sõja esimestest päevadest alates kujundatud Ukraina toetamise ja Venemaa survestamise poliitikat jätkanud. Töötame Euroopa Liiduga edasi selle nimel, et kiiremas korras võetaks vastu 20. sanktsioonipakett, mis sisaldaks sanktsioone Venemaa energiaettevõtete, varilaevastiku ja nende tegevust võimaldavate isikute vastu, ning selle paketi keskne element peab olema mereteenuste keeld Vene energiakandjaid eksportivatele laevale,” ütles Tsahkna.
„Eesti jätkab sõjalise abi andmist Ukrainale vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKP-st igal aastal. Samuti oleme panustanud NATO relvaabi algatusse PURL,“ ütles Tsahkna. „Põhjala ja Balti riikide (NB8) tänavuse eesistujana hoiame Ukraina toetamist oma ühise tegevuse keskmes.“
„Jätkame ka tööd Ukraina edasiliikumiseks Euroopa Liidu liikmesuse suunas ning selle nimel, et Ukraina saaks kiiresti võtta kasutusele aastateks 2026–2027 ette nähtud 90 miljardi euro suuruse laenu, milles ELi liidrid läinud aasta lõpus kokku leppisid,“ ütles Tsahkna. Samuti jätkub tema sõnul töö tugevate julgeolekugarantiide väljatöötamiseks. „Eesti tegi oma valmisoleku panustada tahtekoalitsiooni teatavaks juba mullu kevadel.“
Välisministrid arutasid kohtumisel ka võimalusi teha koostööd, et sulgeda Schengeni ala uks Venemaa võitlejatele. „Ukrainas sõjakoledusi toime pannud Vene võitlejad kujutavad endast Euroopale julgeolekuohtu ja peame tegutsema selle nimel, et nad ei saaks Schengeni alale siseneda nagu tavalised reisijad,“ ütles Tsahkna.
Tsahkna teatas visiidi raames ka Eesti toetusest Ukrainale energiakriisi üleelamiseks.
Välisministri sõnul jätkab Eesti ka Ukraina ülesehitamist ja valmistub 2027. aastal korraldama Tallinnas Ukraina ülesehituskonverentsi.
