Valitsus arutas kabinetinõupidamisel, kuidas saaks võtta kasutusele Venemaa agressiooniga seotud isikute külmutatud varad, et saavutada agressiooni täielik läbi kukkumine ja aidata kaasa Ukraina riigi ülesehitamisele. Valitsuse liikmed toetasid ettepanekut töötada välja vastav seaduse eelnõu.
„Venemaa jätkab Ukrainas sõda ning purustused Ukrainas suurenevad iga päevaga. Ei ole õiglane, et Venemaa tekitatud sõjakahjude eest peavad maksma demokraatlike riikide maksumaksjad,“ rõhutas peaminister Kaja Kallas. „Ukraina on Venemaa sõja ohver ja peab saama kompensatsiooni Venemaalt. Seetõttu töötame välja lahendust, mis võimaldaks sõjakahjude hüvitamiseks võtta kasutusele külmutatud varad, mille oleme sanktsioonidega Venemaa kodanikelt ja ettevõtetelt kinni pidanud. Eesti on Euroopa Liidus esimene riik, kes sanktsioonidega külmutatud varade kasutusele võtmiseks lahendust välja töötama hakkab ning soovi korral saavad selle mudeli kasutusele võtta ka teised riigid.“
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on oluline anda Eesti poolt heidutussignaal, et agressioon ei jää karistamata ja agressiooni tagajärjel tekkinud kahjud korvamata. „Sellise mehhanismi olemasolu tõstab agressiooni hinda, iseäranis kui sarnased lahendused leiavad kasutamist ka teistes riikides või Euroopa Liidus,“ ütles ta.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb õigusvastaselt põhjustatud kahju hüvitada. Venemaa on räigelt rikkunud ÜRO põhikirja ning jõu kasutamise keeldu riikidevahelises suhtluses. Agressori tekitatud kahjude hüvitamine, kui Venemaa ise kahju ei hüvita, oleks nii-nimetatud „ettemaks“ külmutatud varade arvelt. Külmutatud varade kasutamise eelduseks on vajalik rahvusvaheline leping Ukrainaga või rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismiga, et pidada arvet kahjude ning hüvitiste üle. Esimese sammuna on Euroopa Nõukogu juurde loomisel Ukraina sõjakahjude register. Välisministeerium on koostöös justiitsministeeriumiga valmistanud ette rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis esitatakse lähiajal kooskõlastusringile.