Riigikogu esimees Lauri Hussar osales täna koos oma Euroopa kolleegidega Butša veresauna neljanda aastapäeva mälestustseremoonial.
Hussar ütles tseremoonial peetud kõnes, et neli aastat tagasi vapustasid maailma fotod Vene sissetungijate käest vabastatud Butša väikelinnast. „Butša veresaunast sai Venemaa agressiooni õuduste sümbol – koht, kus pandi toime üks 21. sajandi rängimaid inimsusevastaseid kuritegusid. Need teod on sõjakuriteod ja genotsiid Ukraina rahva vastu,“ ütles ta ning meenutas, et Riigikogu tunnistas Venemaa julmused genotsiidiks juba 2022. aasta aprillis.
Foto Erik Peinar
Hussar kinnitas mälestusüritusel Eesti jätkuvat toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. „Me kõik peame jätkama tööd, et saavutada rahvusvahelisel õigusel, territoriaalsel terviklikkusel ja suveräänsusel põhinev üleüldine, õiglane ja püsiv rahu ning tagama, et Venemaa maksab selle eest hinda rangemate sanktsioonide ja täieliku vastutusele võtmise kaudu,“ ütles ta.
Mälestusüritusest võtsid Ukraina juhtide kõrval osa paljud väliskülalised. Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki kutsel osalesid tseremoonial ka mitmete Euroopa riikide parlamentide juhid.
Mälestustseremoonia järel osalesid spiikrid Butša veresauna aastapäevale pühendatud tippkohtumisel, kus arutati Venemaa agressioonisõja põhjustatud humanitaarprobleeme, energiajulgeolekut puudutavaid teemasid ning Ukraina edasist toetamist. Kohtumise lõpus võtsid spiikrid vastu ühisavalduse.
Parlamentide juhid mõistavad avalduses hukka Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressioonisõja ning kinnitavad, et austavad täielikult Ukraina suveräänsust, poliitilist iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. „Avaldades austust Ukraina kaitsjate vaprusele, tunnistame, et nende ohver kaitseb mitte ainult nende riiki, vaid ka Euroopa julgeoleku aluseid ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda,“ ütlevad nad.
Spiikrid märgivad, et Butša veresaun peegeldab traagiliselt nende kuritegude ulatust ja julmust ning rõhutab, et Ukraina jaoks ei ole üleüldine, õiglane ja püsiv rahu võimalik ilma süüdlaste täieliku vastutusele võtmiseta.
Parlamentide esimeeste sõnul on agressioonikuritegu rahvusvaheliste kuritegude hulgas kõige rängem, selle karistamata jätmine teeb võimalikuks muud tõsised õigusrikkumised ning ohustab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja ülemaailmset julgeolekut. Seetõttu kinnitavad nad tugevat toetust Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali kiirele loomisele ja selle tegevuse viivitamatule alustamisele ning kutsuvad riike üles ühinema eritribunali juhtkomitee laiendatud osalise kokkuleppega.
Foto Erik Peinar