Kaitseminister Martin Herem viibis sel nädalal visiidil Ukrainas, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, kaitseminister Jevhenii Khmara ja Kiievi linnapea Vitali Klõtškoga, et arutada Ukraina sõjalist toetamist, kaitsetööstuse-alast koostööd, kaitserajatiste arendamist ning Ukraina kogemusi elanike ja taristu kaitsmisel.
President Zelenskõiga arutas Herem Ukraina õhutõrje tugevdamist, uusi võimalikke panuseid NATO PURL-i algatusse ning Eesti ja Ukraina vahelise droonidiili elluviimist. Zelenskõi sõnul võimaldab droonidiil eksportida Ukraina relvastust Eestisse, mis omakorda annab Ukrainale lisavahendeid oma kaitse tugevdamiseks.
„Olen külastanud Ukrainas paljusid paiku ja oma silmaga näinud Ukraina rahva vaprust. Oma inimeste ja kaitseväelaste elude säästmisel on meil Ukrainalt palju õppida. Me peame kaitsevööndi rajamist Ukraina kogemusel vaatama tervikuna droonikaitsega. Mida terviklikum kaitse, seda rohkem aitab see säästa inimelusid,“ ütles kaitseminister Martin Herem.
Ukraina kaitseministri Jevhenii Khmaraga arutati Eesti ja Ukraina kaitsekoostööd ning Ukraina kogemuste kasutamist Balti kaitsevööndi arendamisel. Khmara kinnitas Ukraina valmisolekut teha Eesti ja teiste Balti riikidega selles valdkonnas praktilist koostööd. Ukraina kaitserajatised on alates 2024. aastast teinud läbi märkimisväärse arengu, lähtudes saadud kogemustest ja muutunud ohtudest.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško andis ülevaate Venemaa rünnakutest linna kriitilisele taristule, sealhulgas vee-, soojus- ja elektrisüsteemidele, sildadele, haiglatele ja elamutele. Klõtško tänas Eestit Ukrainale antud sõjalise ja humanitaarabi eest ning märkis, et Ukraina vastupanuvõimest sõltub ka Euroopa sh Balti riikide julgeolek.
Klõtško sõnul ei ole elanike evakueerimine selles sõjas toimiv lahendus, sest just seda soovib saavutada Venemaa president Vladimir Putin – saada inimesed ühte kindlasse kohta ja teha neist sihtmärk. Seetõttu peavad elanikud olema valmis rünnakuteks ja teadma, kuidas end kaitsta. Elu võib päästa ka tavaline varjend elumaja keldris.
Kiievi sõjalise administratsiooni ülema Andrii Tkachoviga arutas kaitseminister Herem linna rolli kriisivalmiduse loomisel ning andmete kasutamist otsuste tegemisel, et kaitsta elanikke ja taristut. Lisaks sai kaitseminister ülevaate sõjategevuses kahjustada saanud linna taristust.
Kaitseminister Herem kohtus ka Ukraina Välisluureteenistuse esindajatega ning Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi kindralleitnant Oleh Ivashchenkoga, et saada ülevaade julgeolekuolukorrast ja Ukrainat ähvardavatest ohtudest. Lisaks kohtus Herem Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu asesekretäri Davyd Aloianiga ning külastas Ukraina droonitootjat ja õhutõrjeüksust.
Alates 2022. aastast on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi ligikaudu kahe protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist. 2026. aasta abimeetmest on tarnitud või tarnimisel 73 miljoni euro väärtuses abi. Järgmisel aastal kavandab Eesti Ukrainat abistada 0,25% ulatuses SKP-st ehk enam kui 100 miljoni euroga. Sellest valdav osa suunatakse Ukraina toetamisse Eesti ettevõtete toodanguga, sealhulgas programmi “Build with Ukraine” tööstusprojektide rahastamiseks. Lisaks suunatakse viis protsenti Eesti sõjalisest abist Ukraina IT-koalitsiooni kaudu toetatavatesse vajadustesse. Eesti on 2025. ja 2026. aastal panustanud Ukraina toetamisse PURL-i algatuse kaudu kokku 21 miljonit eurot.