Eesti ja Ukraina vaheline kaitsekoostöö aktiviseerus 2014. aastal, mil Eesti otsustas peale Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sündmusi saata Kiievisse oma kaitseatašee. Kahepoolse kaitsealase koostöö maht on kasvanud aasta-aastalt, ning on vastastikku kasulik mõlemale riigile. Tänaseks on edukamad koostöö valdkonnad väljaõpe ja sõjameditsiin. Viimastel aastatel on väljaõppealast kaitsekoostööd laiendatud väeliikide tasandil, sealhulgas suurendatud osalust mõlema riigi sõjalistel õppustel.
Kahe riigi kaitseinstitutsioonide eri tasemete vahel toimub regulaarne infovahetus ja kogemuste vahetamine.
Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. aastal Ukraina vastu laiaulatuslikku sõda. Agressioon suveräänse riigi vastu Euroopa südames on ohtu seadnud kogu Euroopa julgeoleku ja meile olulised väärtused. Seepärast on Venemaa sõda Ukraina vastu ka meid – Eestit ja laiemalt rahvusvaheliselt kogukonda – ühendanud. Eesti on selle aja jooksul teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, et Ukrainat igakülgselt aidata. Oleme Ukrainat toetanud poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt, taganud vajaliku humanitaarabi ja alustanud juba sõjas kahjustatu taastamisega, keskendudes tsiviilobjektidele ja –taristule. Meie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ning jätkame igakülgset Ukraina abistamist, kuni sõda on võidetud.
Eesti oli esimeste seas, kes andis Ukrainale kaitseabi juba enne Venemaa laiaulatusliku sõja algust 2022. aasta 24. veebruaril, saates Ukrainale Javelini tankitõrjeraketisüsteemi rakette, mis jõudsid Ukrainasse 22. veebruaril.
Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi ligi 401 miljoni euro väärtuses ehk enam kui 1% SKPst. Varasemalt on Eesti annetanud näiteks Javelin tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm.) ja kuivtoidupakke. Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kolm välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetas Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, kes toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.
Eesti uusim abipakett sisaldab Euroopa Liidu laskemoona initsiatiivi kontekstis annetatud 2100 ühikut 155mm mürsku Kaitseväe varudest. Lisaks veel öövaatlusseadmeid (33 tk) ja 5,56x45mm laskemoona (73 720 padrunit) Ukraina relvajõududele. Kokku on abipaketi taasteväärtus 9 269 000 eurot. Mai seisuga on kõik abipaketis olev edukalt Ukrainasse kohale transporditud.
Relvastus
122 mm ja 155 mm järelveetavad haubitsad, tankitõrjeraketikomplektid Milan koos laskemoonaga, Javelin tankitõrjeraketisüsteemi raketid, tankitõrjemiinid, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustaf M2 koos moonaga, ühekordsed tankitõrjelasud Instalaza C90, 120 mm miinipildujad, 90 mm tankitõrjekahurid ning mitmesugused käsitulirelvad koos laskemoonaga.
Varustus
Sõidukid, sidetehnika, meditsiinitarvikud, isikukaitsevahendid (kiivrid, kuulivestid jm), kuivtoidupakid ja umbes 10 000 komplekti talvevorme (joped, püksid, särgid, sokid, saapad) ning tuhanded maskeerimisülikonnad.
Väljaõpe
Sõdurite baasväljaõpe, suurtükiväljaõpe, täpsuslaskurite ja snaiprite väljaõpe, küberväljaõpe – seda kõike nii kahepoolselt kui Euroopa Liidu Ukraina sõjalise abimissiooni EUMAM raames. 2023. aasta mai seisuga on Kaitsevägi andnud väljaõpet u 1000 PAX Ukraina relvajõudude liikmetele.
Välihaiglad
Kolm mobiilset välihaiglat sponsorriikide toetusel. Kaks esimest koostöös Saksamaaga, kolmas koos Madalmaade ja Norraga (ühe haigla maksumus 7,8 miljonit eurot). Viimane haigla jõudis Ukrainasse märtsi keskel.
Alates 2015. aasta sügisest pakub Eesti Ukraina haavatutele taastusravi Seli Tervisekeskuses. 2019. aasta lõpuks oli tervisekeskuses ravil viibinud kokku 165 Ukraina relvajõudude haavatut. Eesti kaitseministeerium planeerib taastusravi pakkumist ka järgnevatel aastatel.
Samuti on Eesti panustanud NATO Ukraina meditsiinilise rehabilitatsiooni usaldusrahastusse oma ekspertidega, et aidata kaasaegse taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi ülesehitamist Ukrainas. Praktikat ja koolitusi on pakkunud rehabilitatsioonipersonalile (füsioterapeudid, tegevusterapeudid) nii Ida-Tallinna Keskhaigla kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
MTÜ Vaba Ukraina initsiatiivil korraldati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes kokku viis taktikalise lahingkannatanu käsitlemise (Tactical Combat Casualty Care – TCCC) väljaõppe kursust, mille eesmärk oli koolitada välja elupäästvat esmaabi õpetavaid meditsiiniinstruktoreid.
Alates 2003. aastast on üle 40 Ukraina ohvitseri õppinud Tartus asuvas Balti kaitsekolledži (Baltic Defence College) erinevatel kursustel. 2019/2020 õppeaastal õpib kolledžis vanemstaabiohvitseride kursusel (Joint Command and General Staff Course) kolm Ukraina ohvitseri, iga Balti riik rahastab ühte õppurit.
Eesti kaitsevägi hindab omakorda kõrgelt võimalust saata oma lahingpioneere, suurtükiväelasi ja sõjaväepolitseinikke Ukrainasse väljaõppele. Samuti on Eesti kaitsevägi liitunud USA juhitava Joint Multinational Training Group ‑ Ukraine väljaõppemissiooniga ja panustab seeläbi Ukraina kaitseväe arengusse.
Lisaks sõjalisele väljaõppele oleme pakkunud ukrainlastele ka küberkaitsealaseid kursuseid ning nõustamist kübervaldkonnas.
Alates 2017. aastast on Kaitseväe Akadeemia keelekeskuses pakutud Ukraina kaitseväelastele inglise keele intensiivõppe kursuseid, et parandada Ukraina kaitseväe koostöövõimelisust rahvusvaheliste partneritega. Eesti kaitseministeerium pakub inglise keele intensiivkursuseid ka järgnevatel aastatel.